Rootsi keskpankur: Soome hädas pole süüdi euro

„Kõik said aru, et me ei või jätkata samade vigade kordamist, mida olime varem teinud,“ ütles Dennis, „Ametiühingud, tööandjate organisatsioonid ja poliitikud mõistsid, et me peame muutuma.“

Rootsi on juba pikka aega teinud seda, mida Soomes alles kavatsetakse teha. Rootsi alustas range eelarvepoliitikaga juba 90ndatel aastatel ja ka tööturg muudeti paindlikuks.

„Rootsi majanduspoliitika on olnud oluliselt parem kui varasematel aegadel,“ ütles Dennis. „Suuri vigasid on välditud ja avaliku sektori majandus on olnud kogu aeg korras. Avaliku sektori võlakoormus on praegu 45% SKPst ja jooksevkonto ülejäägis, ehk liigagi suures ülejäägis. See tähendab, et konkurentsivõimega on asjad korras.“

Tööturul on tehtud struktuurseid muutusi ja toetusi vähendatud.

Euro käibele tuleku alguses arenesid Soome ja Rootsi majandus suhteliselt sarnaselt, ehkki üks fikseeris oma valuutakursi ja teine jätkas ujuva valuutaga. Neli viimast aastat on Soome majandus raskustes.

„Sellel pole midagi pistmist valuutakursi valikuga. Põhjused on mujal,“ ütles Dennis, viidates Nokia ja metsatööstuse probleemidele ning Vene ekspordi ärakukkumisele. „Tean, et Soomes meeldib süüdistada probleemides valuutarežiimi, kuid ma ei nõustu nende väidetega,“ ütles ta.

Dennis nendib, et Soome liitus euroga eelkõige julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Rootsi kohta ütleb ta, et eelistab iseseisvat valuutapoliitikat – siis on majanduspoliitilisi hoobasid ja võimalusi probleemide lahendamiseks rohkem. Euroga liitumise teema ei ole praegu poliitikute agendas.

Dennis avaldas kahetsust, et euro pole liikmesriikide majandusi lähendanud, vaid on praegu pigem konfliktide allikas. Ka pangandusliidu loomine ei edene ootuspäraselt, näiteks Itaalia ja Saksamaa pangad on Dennise sõnul jätkuvalt alakapitaliseeritud.

Dennis ütles sõna sekka ka Balti riikide kohta, kui siin käis debatt Eesti krooni ja Läti lati võimalikust devalveerimisest. Muuhulgas leidis ta, et Rootsi pankade asi pole Balti riike stabiliseerida. "Vastutust majanduses tekkinud disproportsioonide ja laenupeo eest kannab valitsus, mis ei hoidnud tagasi kodumaist tarbimispidu," oli Dennise seisukoht.